Küberkuritegevus ei vali suurust: ka väiksemad ettevõtted on ohus

Küberkuritegevus on tänapäeval üks suurimaid ohte nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele. Väikesed ettevõtted võivad tihti arvata, et nad ei ole küberkurjategijate sihtmärgiks, kuid tegelikult ei vali küberkuritegevus suurust. Selles artiklis räägime, miks ka väikesed ettevõtted on küberohtude ees haavatavad ning mida saab teha enda ja oma ettevõtte kaitsmiseks.

  1. Väiksemad ettevõtted on lihtsamad sihtmärgid

Väiksematel ettevõtetel on sageli väiksemad IT-eelarved ja vähem IT-spetsialiste, mis teeb nende küberjulgeoleku tagamise keerulisemaks. See tähendab, et nende kaitsemeetmed ei pruugi olla nii tugevad kui suurematel ettevõtetel, mis muudab neid küberkurjategijate jaoks lihtsamaks sihtmärgiks.

  1. Küberkurjategijad kasutavad ärakasutamiseks automatiseeritud rünnakuid

Küberkurjategijad kasutavad automatiseeritud tööriistu ja skripte, et leida ja ära kasutada turvanõrkusi. Sellised rünnakud ei vali sihtmärke suuruse järgi, vaid lihtsalt otsivad nõrkusi, mida ära kasutada.

  1. Väiksemad ettevõtted võivad olla suuremate ettevõtete partnerid

Küberkurjategijad võivad väiksemaid ettevõtteid rünnata, et jõuda nende suuremate partnerite juurde. Näiteks kui väiksem ettevõte on mõne suurema ettevõtte tarnija või teenusepakkuja, võib küberkurjategija kasutada väiksema ettevõtte nõrku turvameetmeid, et jõuda suurema ettevõtte võrku.

  1. Kaitse oma ettevõtet küberkuritegevuse eest

Väikeste ettevõtete jaoks on mitmeid samme, mida saab astuda küberkuritegevuse ohu vähendamiseks:

a) Koolita oma töötajaid – Veendu, et kõik töötajad on teadlikud küberjulgeoleku ohtudest ja parimatest tavade turvalisuse tagamiseks.

b) Paigalda tulemüür ja viirusetõrje – Kasuta tulemüüri, et kaitsta oma võrku ja viirusetõrjet, et kaitsta seadmeid pahavara eest.

c) Hoidke tarkvara ajakohane – Veendu, et kõik operatsioonisüsteemid, rakendused ja tarkvarad on ajakohased, et vähendada turvanõrkuste riski.

d) Kasutage turvalisi paroole – Taga, et kõik töötajad kasutavad tugevaid ja unikaalseid paroole oma kontodele ning kasutavad kaheastmelist autentimist.

e) Varundage andmeid – Tehke regulaarseid andmevarukoopiaid, et saaksite taastada andmed juhuks, kui teie ettevõtet tabab küberoht.

f) Piirake juurdepääsuõigusi – Anna töötajatele ainult need juurdepääsuõigused, mida nad oma töö tegemiseks vajavad. Piira juurdepääsu tundlikele süsteemidele ja andmetele, et vähendada riske.

g) Rakenda krüptimine – Krüpteeri andmed, mida hoitakse nii seadmetes kui ka edastatakse, et tagada nende turvalisus.

h) Plaani küberjulgeoleku intsidentide korral – Koosta küberjulgeoleku intsidentide lahendamise plaan ja veendu, et kõik töötajad teavad, mida teha, kui rünnak juhtub.

Kokkuvõteks

Küberkuritegevus on tõsine oht kõigile ettevõtetele, olenemata nende suurusest. Väiksemad ettevõtted ei tohiks eeldada, et neid ei ohusta küberkurjategijad, ning peaksid võtma kasutusele turvameetmed, et kaitsta oma andmeid, töötajaid ja kliente. Küberjulgeoleku teadlikkuse tõstmine ja investeerimine turvameetmetesse aitab kaitsta väiksemaid ettevõtteid küberohtude eest ning tagada nende pikaajalise edu.