IT süsteemide turvamise strateegiad ettevõtetele

Mis on infoturve ja miks see on oluline

Infoturve hõlmab kõiki meetmeid, mis tagavad ettevõtte andmete ja IT süsteemide kaitse, kättesaadavuse ning tervikluse. Infoturbe alustalad moodustab CIA triaad: konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus (Confidentiality, Integrity, Availability). Tänapäeval, kui digitaalsed süsteemid on ettevõtete äriprotsesside keskmes, võib turvaintsident põhjustada märkimisväärset kahju nii mainele kui ka finantsnäitajatele. Eestis on infoturve eriti oluline, kuna oleme oma e-teenuste ja digitaalse infrastruktuuriga maailmas esirinnas ning seetõttu ka potentsiaalne sihtmärk küberrünnakutele.

Infoturbe kolm alustala

Tehnoloogilised meetmed

Tehnoloogilised lahendused moodustavad infoturbe esimese kaitseliini. Need hõlmavad tulemüüre, IDS süsteeme, viirusetõrjet ning krüpteerimist. Suuremad ettevõtted peaksid rakendama mitmekihilise kaitse põhimõtet, kus erinevad tehnoloogiad täiendavad üksteist. Näiteks IPS süsteemid tuvastavad ja blokeerivad küberohtusid reaalajas, enne kui need jõuavad kahju tekitada. Tehnoloogiliste lahenduste valimisel tuleb lähtuda ettevõtte riskiprofiilist ja ärivajadustest, mitte ainult populaarsetest trendidest või viimase aja pealkirjadest.

Protseduurid ja poliitikad

Hästi dokumenteeritud ja juurutatud protseduurid on infoturbe tugisambaks. Need peavad katma kõiki valdkondi alates seadmete ja tarkvara haldamisest kuni intsidentidele reageerimise ning taastamiseni. Ettevõtted peaksid koostama selged kasutajaõiguste poliitikad, varundamise protseduurid ning intsidentidele reageerimise plaanid. Protseduurid peavad olema regulaarselt üle vaadatud ja testitud, et tagada nende efektiivsus kriisiolukorras. Näiteks võiksid ettevõtted läbi viia simuleeritud küberrünnakuid, et testida oma reageerimisplaanide toimimist reaalses olukorras.

Inimeste teadlikkus

Inimfaktor on sageli turvaintsidentide peamine põhjus. Töötajate infoturbe teadlikkuse tõstmine on kriitiline, et vähendada inimlikest vigadest tulenevaid riske. Ettevõtted peaksid regulaarselt korraldama küberhügieeni koolitusi, mis käsitlevad turvalisi paroole, andmepüügi äratundmist ja turvalist veebikäitumist. Töötajad peavad teadma, kuidas tuvastada potentsiaalseid ohte ja mida teha kahtlaste olukordade korral. Mitmetes Eesti organisatsioonides on kasutusel ka simuleeritud andmepüügi testid, mis aitavad hinnata töötajate valmisolekut ja teadlikkust.

Eesti Infoturbestandard (E-ITS) ja selle rakendamine

E-ITS on Eesti riiklik infoturbestandard, mis asendab varasema ISKE standardi. See põhineb Saksamaa BSI IT-Grundschutzi meetodil ja vastab ISO/IEC 27001 nõuetele. Alates 1. jaanuarist 2023 on E-ITS kohustuslik avaliku sektori asutustele ja elutähtsate teenuste osutajatele. Standardi eesmärk on tuvastada ja kõrvaldada turvaauke, optimeerida IT-protsesse ning tõsta küberturvalisuse taset.

E-ITS rakendamise põhisammud

1. Turvameetmete loendi koostamine – Esmalt tuleb kaardistada olemasolevad turvameetmed ja määratleda, milliseid täiendavaid meetmeid on vaja rakendada.

2. Riskianalüüsi läbiviimine – Tuvastage võimalikud ohud ja nende mõju ettevõttele. Riskide hindamisel tuleb arvestada nii tehnilisi kui ka ärilisi aspekte.

3. Infovarade klassifitseerimine – Määrake kindlaks, millised andmed ja süsteemid on ettevõtte jaoks kriitilised ja vajad kõrgemat kaitsetaset.

4. Turvakontrollide määratlemine – Valige sobivad turvakontrollid, mis vastavad tuvastatud riskidele ja nõuetele.

5. Rakendamine ja dokumenteerimine – Juurutage valitud turvameetmed ja dokumenteerige kogu protsess.

6. Auditeerimine ja pidev parendamine – Viige läbi regulaarsed auditid ja uuendage turvameetmeid vastavalt muutuvatele ohtudele ja ärivajadustele.

Riskihindamine ja prioriseerimine

Tõhusa infoturbe aluseks on süsteemne riskihindamine. Järgnevalt on toodud kontrollnimekiri efektiivseks riskihindamiseks:

• Infovarade kaardistamine: Tuvastage ja katalogiseerige kõik ettevõtte infosüsteemid, andmed ja seadmed.
• Ohtude tuvastamine: Määratlege potentsiaalsed ohud igale infovarale (nt küberrünnakud, füüsilised ohud, inimlikud eksimused).
• Haavatavuste hindamine: Analüüsige süsteemide ja protsesside nõrku kohti.
• Mõju analüüs: Hinnake, milline oleks iga riski realiseerumise mõju ettevõttele.
• Riskide prioriseerimine: Järjestage riskid nende tõenäosuse ja potentsiaalse mõju alusel.
• Maandamismeetmete väljatöötamine: Määrake kindlaks, millised meetmed aitavad tuvastatud riske vähendada.
• Jääkriskide hindamine: Analüüsige riske, mis jäävad alles ka pärast kaitsemeetmete rakendamist.
• Dokumenteerimine: Koostage põhjalik riskihindamise aruanne, mis on aluseks edasistele tegevustele.

Tehnilised ja protseduurilised meetmed

Tehnilised meetmed

• Võrguturve:

  • Tulemüüride ja IPS süsteemide kasutamine
  • Võrgu segmenteerimine ja VLAN-ide rakendamine
  • Wifi võrkude turvamine ja külalisvõrkude eraldamine
  • Turvaline kaugjuurdepääs (VPN)

• Süsteemide kaitse:

  • Regulaarne tarkvara uuendamine ja paikamine
  • Viirusetõrje ja pahavara kaitse rakendamine
  • Kõvaketta krüpteerimine tundliku teabe jaoks
  • Seadmete turvakontrollid ja kõvendamine

• Identiteedi- ja juurdepääsuhaldus:

  • Mitmeastmeline autentimine (MFA)
  • Vähimate õiguste põhimõte
  • Tugev paroolipoliitika
  • Privileegeeritud kontode jälgimine

• Andmete kaitse:

  • Regulaarne andmete varundamine ja taastamise testimine
  • Andmete klassifitseerimine ja märgistamine
  • Andmelekete ennetamise süsteemid (DLP)
  • Turvaline andmete kustutamine

Protseduurilised meetmed

• Intsidentidele reageerimine:

  • Selge intsidentide tuvastamise ja klassifitseerimise protseduur
  • Intsidentidele reageerimise rollid ja vastutused
  • Kommunikatsiooniplaanid erinevate osapoolte jaoks
  • Järeltegevused ja õppetunnid

• Muudatuste haldus:

  • Struktureeritud muudatuste hindamise ja heakskiitmise protsess
  • Muudatuste testimine enne tootmiskeskkonda viimist
  • Muudatuste dokumenteerimine ja jälgitavus
  • Tagasikerimise plaanid probleemide korral

• Varundamine ja taastamine:

  • Regulaarne varundamine vastavalt andmete kriitilisusele
  • Varunduste säilitamine eraldatud asukohas
  • Perioodiline taastamise testimine
  • Katastroofiplaani olemasolu ja testimine

• Personaliturve:

  • Taustakontrollid enne töölevõtmist
  • Regulaarsed teadlikkuse tõstmise koolitused
  • Selged vastutused ja kohustused
  • Lahkumisprotseduurid (õiguste tühistamine, seadmete tagastamine)

Kuidas Pro IT saab aidata

Pro IT pakub terviklikku lähenemist ettevõtte IT süsteemide turvamisele. Meie spetsialistid aitavad hinnata olemasolevat turvataset, koostada riskianalüüsi ning töötada välja ja juurutada sobivad turvameetmed. Pakume nii tehnilisi lahendusi (turvaseadmed, turvaauditid) kui ka protseduurilisi meetmeid (koolitused, poliitikate väljatöötamine). Meie eesmärk on muuta infoturve osaks teie ettevõtte igapäevasest kultuurist, mitte ainult tehniliseks nõudeks.

Kui soovite, et teie ettevõtte IT süsteemide turvalisus oleks professionaalide kätes, võtke meiega ühendust. Pro IT on teie usaldusväärne partner IT turvalisuse tagamisel.