Küberohtude ennetamise olulisus IT juhtidele

Küberohtude ennetamine on tänapäeva digitaalses maailmas iga ettevõtte IT juhi üks olulisemaid ülesandeid. Kasvava küberrünnakute arvu tõttu on proaktiivne lähenemine turvalisusele hädavajalik. Eestis registreeriti 2023. aastal 3314 küberintsidenti, mis on 24% rohkem kui eelmisel aastal. Ettevõtete jaoks tähendab see vajadust tugevdada oma kaitsemeetmeid ja olla valmis potentsiaalseteks rünnakuteks.

Küberohtude risk on tänapäeval võrreldav füüsilise turvalisuse riskidega – nagu ei jäta me kontori uksi ööseks lukustamata, ei tohiks me ka jätta oma digitaalseid "uksi" järelevalveta. Iga uus tehnoloogiline areng toob kaasa uusi turvamuresid, mis nõuavad pidevat tähelepanu.

Proaktiivsed meetmed küberohtude ennetamiseks

Süsteemide regulaarne uuendamine

Tarkvara ja süsteemide regulaarne uuendamine on üks lihtsamaid, kuid tõhusamaid meetmeid küberrünnakute ennetamiseks. Veenduge, et kõik IT-süsteemid ja tarkvara on ajakohased, et vältida teadaolevate turvanõrkuste ärakasutamist. Investeerimine turvalisse IT-taristusse, sealhulgas tugevatesse tulemüüridesse ja viirusetõrjesse, on samuti kriitilise tähtsusega.

Kujutage ette, et teie süsteemid on nagu maja, mille aknaid ja uksi pidevalt proovitakse lahti murda – iga turvauuendus on kui uus lukk või tugevdatud uksehing. Näiteks oli 2023. aastal Eestis juhtum, kus üle 300 e-poe kasutasid aegunud tarkvara, mis võimaldas pahavara paigaldamist ja sellega seotud rünnakuid.

Töötajate teadlikkuse tõstmine

Inimfaktor on endiselt üks suurimaid turvariske. Koolitage töötajaid regulaarselt, et nad oskaksid ära tunda phishing-rünnakuid, käsitleda kahtlaseid e-kirju ja järgida turvalise internetikasutuse põhimõtteid. Simulatsioonid ja regulaarsed koolitusprogrammid aitavad parandada üldist küberhügieeni ettevõttes.

Võite mõelda oma töötajatest kui esimesest kaitseliinist – isegi parimad tehnilised lahendused ei aita, kui keegi avab pahatahtliku manusega e-kirja. Proovige näitlikustada koolitusi reaalsete näidetega, mis aitavad töötajatel paremini mõista, kuidas petturlikud e-kirjad või sõnumid välja näevad.

Tugev autentimispoliitika

Rakendage kaheastmelist autentimist (2FA) kõikidesse süsteemidesse, kus see on võimalik. Julgustage keeruliste paroolide kasutamist ja soovitage paroolihaldussüsteemide rakendamist. Lihtne paroolipoliitika on sageli esimene nõrk lüli, mida ründajad püüavad ära kasutada.

Paroolid on nagu võtmed teie ettevõtte digitaalsele varandusele – mida keerulisem on võti, seda raskem on seda järele teha. Statistika näitab, et ligi 80% andmerikkumistest on seotud nõrkade või lekkinud paroolidega. Paroolihaldur võimaldab kasutada igal platvormil unikaalset ja keerulist parooli, ilma et peaksite neid kõiki meeles pidama.

Andmete varundamine

Regulaarne andmete varundamine turvalises kohas on hädavajalik. Veenduge, et vähemalt üks varukoopia asub offline-režiimis (näiteks väline kõvaketas), et kaitsta andmeid ka võrgupõhiste rünnakute eest. Testida tuleks varukoopiaid regulaarselt, et tagada nende töökindlus kriisiolukorras.

Ettevõtete IT hooldus peaks hõlmama regulaarset varundussüsteemide ülevaatust ja testimist, et tagada andmete taastamise võimalus rünnaku korral. Lunavaraintsidendid näitavad ilmekalt, kui oluline on omada töötavaid varukoopiaid – ettevõtted, kes suudavad kiiresti taastada oma andmed varukoopiast, ei pea tavaliselt lunaraha maksma.

Varajase tuvastamise ja reageerimise strateegia

Turvanõrkuste ennetamine

Viige läbi regulaarseid turvanõrkuste skaneerimisi ja parandage leitud probleemid kiiresti. Automatiseeritud järelevalve ja reaalajas andmete analüüs aitavad tuvastada potentsiaalseid rünnakuid juba varases staadiumis. Mida varem rünnak avastatakse, seda vähem kahju see tavaliselt põhjustab.

Kujutage ette, et teie IT-süsteemid on nagu kindlus – regulaarsed kontrollid aitavad leida müürides pragusid enne, kui vaenlane neid avastab. Tänapäeva tehisintellektil põhinevad turbetööriistad on võimelised tuvastama ebatavalisi mustreid, mis võivad viidata käimasolevale ründele, isegi kui see on tavapärastest avastamismeetoditest keerukam.

Intsidentide reageerimisplaanid

Koostage detailne plaan, kuidas reageerida küberrünnaku korral:

• Rünnaku ulatuse tuvastamine
• Mõjutatud süsteemide isoleerimine
• Vajalike osapoolte teavitamine (IT-meeskond, juhtkond, kliendid)
• Taastamisprotsessi käivitamine

Pärast intsidenti on oluline koguda õppetunde ja täiustada reageerimisplaani vastavalt. Võite mõelda reageerimisplaanist kui tuletõrjeõppusest – kõik peavad teadma oma rolli ja tegevusi, ilma et peaks paanikas otsima juhiseid kriisiolukorras. Näiteks 2023. aastal toimunud lunavararünnakud Harjumaa tööstusettevõtete vastu häirisid sadade töötajate tööd mitu nädalat, kuid ettevõtted, kellel oli olemas hästi läbimõeldud reageerimisplaan, suutsid kahju oluliselt piirata.

Küberjulgeoleku auditeerimine

Regulaarne küberjulgeoleku auditeerimine aitab tuvastada potentsiaalseid nõrkusi enne, kui ründajad neid ära kasutavad. Eestis pakub Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ettevõtetele toetust küberturvalisuse hindamiseks, mille maht võib ulatuda kuni 60 000 euroni. Kasutage seda võimalust oma süsteemide ja sisevõrkude põhjalikuks ülevaatamiseks.

Auditid võimaldavad saada kõrvaltvaataja pilgu teie turvameetmetele. Sageli jäävad just sellistes auditites silma nõrkused, millest organisatsioon ise ei pruugi teadlik olla, kuna need on saanud igapäevaseks. Näiteks võib välishindaja märgata, et teie süsteemides on kasutajakontosid, mis kuuluvad ammu lahkunud töötajatele või et mõned tundlikud andmed on ligipääsetavad laiemale ringile, kui vajalik.

Praktilised soovitused IT juhtidele

Küberkindlustus

Kaaluge küberkindlustuse võimalusi, et maandada suurte rünnakute majanduslikku mõju. Kindlustus võib katta andmete taastamise kulud, ärikatkestuse kahjud ja isegi võimalikud õiguslikud tagajärjed.

Küberkindlustus on nagu turvavõrk – loodate, et te seda kunagi ei vaja, kuid kui midagi juhtub, võib see päästa teie ettevõtte. Kindlustuse valimisel pöörake tähelepanu sellele, millised riskid on kaetud ja millised on välistatud. Samuti tasub uurida, kas kindlustus hõlmab ka kiiret reageerimismeeskonda, kes saab rünnaku korral kohe appi tulla.

Kaubamärgi kaitse

Kontrollige regulaarselt oma kaubamärgi kasutamist internetis, sealhulgas sotsiaalmeedia kontosid ja meiliservereid. Pettused, mis kasutavad teie ettevõtte nime, võivad kahjustada nii mainet kui ka turvalisust.

Kaubamärgi kaaperdamine võib olla esimene samm suurema rünnaku ettevalmistamisel. Näiteks võivad ründajad luua võltsitud sotsiaalmeediakontosid või veebilehti, mis jäljendavad teie ettevõtet, et koguda klientide andmeid või levitada pahavara. Kaaluge teenuseid, mis jälgivad teie brändi mainimisi veebis ja hoiatavad võimalike väärkasutuste eest.

Intsidentidest teavitamine

Teatage küberintsidentidest CERT-EE-le (raport.cert.ee), et aidata kaasa üldise küberkaitse tugevdamisele Eestis. Jagatud teadmised aitavad kaitsta ka teisi ettevõtteid sarnaste rünnakute eest.

Intsidentidest teavitamine pole ainult hea tava, vaid võib teatud juhtudel olla ka seadusest tulenev kohustus, eriti kui rünnakul on mõju isikuandmetele või kriitilisele taristule. Lisaks võivad CERT-EE eksperdid pakkuda väärtuslikku abi rünnaku analüüsimisel ja sellest taastumisel.

Koostöö IT teenusepakkujatega

Küberohtude ennetamine nõuab sageli spetsialiseeritud teadmisi ja ressursse. Kaaluge koostööd professionaalsete IT teenuste pakkujatega, kes saavad pakkuda ekspertteadmisi ja tuge. Usaldusväärne partner saab aidata nii ennetavate meetmete rakendamisel kui ka kiire reageerimise tagamisel intsidentide korral.

Väiksemate ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks võib täiskohaga küberturvalisuse meeskonna ülalpidamine olla kulukas. Seetõttu on professionaalne IT partner kulutõhus lahendus, mis tagab juurdepääsu tipptasemel oskustele ja tööriistadele ilma pideva palgakulu vajaduseta. Hästi valitud partner tunneb teie ettevõtte süsteeme ja saab pakkuda teie vajadustele kohandatud lahendusi.

Küberturvalisus on pidev protsess, mitte ühekordne projekt. Regulaarne süsteemide ülevaatus, töötajate koolitamine ja valmisolek reageerida intsidentidele on võtmetegurid eduka küberohtude ennetamise strateegia loomisel ja rakendamisel. Nagu ütleb vana tarkus – parem karta kui kahetseda. Investeering ennetusse on alati väiksem kui rünnaku tagajärgedega tegelemine.